Pille Taba on Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloogia dotsent ja Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi president. Tema teaduslik huvi on suunatud neurodegeneratiivsete haigustele ning toksilistele kahjustustele, mis on seotud närvisüsteemi häiretega. Üks tema missioone on olnud neuroloogia-alase haridustegevuse arendamine, ta on olnud kutsutud lektoriks paljudel kursustel ja konverentsidel. Pille on kaasa teinud uurimistööde juures, mis kaasavad mitmeid erialasid, sealhulgas tegelenud ajukoore kahjustustega, motoorsete funktsioonidega, ja kommunikatsiooniteadusega. Lapsepõlve muusikaõpingutest saadud muusikaarmastus on taasloonud kontakti muusikaga neuroteaduse aspektidest.



Muusika, neuronid ja juhteteed: kas võimalus ajuhaiguste raviks?

Inimaju on suuteline eristama muusikalisi helisid nn mittemuusikalisest mürast ning reageerima helidele, meloodiale ja rütmile. Samas ei ole praeguseni päris selge, kuidas muusika aju funktsioonidele toimib ja millised mehhanismid on sellega seotud. Kaasaegsed uurimismeetodid võimaldavad uurida närviimpulsse ja -võrgustikke, mis on seotud muusikaliste protsessidega ajus – stiimuli analüüsi, õppimise ja muusika taasesitamisega. Muusika esitamine koosneb mitmest elemendist: musikaalne kuulmine (muusikaline tundlikkus), motoorne kontroll ja nende protsesside koostöö ning omavaheline mõjutamine, mida omakorda kontrollib ajukoore tunnetusfunktsioon – kognitsioon –, ja mille tulemusena tekib emotsionaalne heaolutunne. Meditsiinis kasutatakse muusikat mitmete haiguste raviprotsessis, nagu dementsus, epilepsia, Parkinsoni tõbi ja insult, aga ka psühhiaatriliste häirete korral, sealhulgas meeleoluhäired, psühhoos ja sõltuvusseisundid. Erinevaid muusikateraapia meetodeid kasutatakse  neurorehabilitatsioonis ühe osana ajuhaiguste taastusravis.